Põhikiri

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit MTÜ, Põhikiri kinnitatud 16.02.2023

ÜLDSÄTTED
1. Mittetulundusühing nimega Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit, ametliku lühendiga TLPL (edaspidi Ühing) on asutatud 22. mail 2009. a.
2. Ühingu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

EESMÄRK JA TEGEVUSED
3. Ühing on kodanikualgatusel põhinev vabatahtlikke füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, mis lähtub oma tegevuses lasterikaste perede vajadustest ja huvidest.
4. Ühingu põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine ja kaitsmine. Ühing osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning arendab koostööd teiste sarnaste eesmärkidega isikutega nii Eestis, kui teistes riikides.
5. Oma eesmärgi saavutamiseks tegutseb Ühing aktiivselt järgmistes põhisuundades:

1. töötab välja ja viib ellu last ja perekonda toetavaid projekte ning programme, kogub materiaalset abi ja suunab seda abivajajatele;
2. korraldab lastega perede huvide kaitset;
4. korraldab üritusi peredele ja pereliikmetele;
5. annab välja stipendiume ning korraldab koolitus- ja teavitustegevust;
6. käivitab lastega peredele suunatud jätkusuutlikke ning teadus- ja teadmistepõhiseid tegevusi, et mõjutada ühiskondlikke väärtusi ja hoiakuid;
7. soodustab peretavade jätkumist ja kultuurilise järjepidevuse säilimist;
8. tegeleb moraalsete ja eetiliste väärtuste edendamise ja edasiandmisega perede ja põlvkondade vahel;
9. teeb koostööd riigi- ja omavalitsusorganite, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste isikutega ning osaleb ühisprojektides ja – programmides.

LIIKMELISUS
7. Ühingu liikmeks saab astuda iga täiskasvanud isik, (i) kes on läbi elukoha või muul viisil seotud Tallinna või Harjumaaga ja (ii) kelle leibkonnas (st. ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toidu- või raharessursse) kasvab vähemalt kolm (3) last/noort vanuses kuni 26 aastat (k.a). Noor vanuses 19-26 aastat peab õppima päevases õppes.

1. Juhul kui liikmespere ei vasta enam liikmeks saamise tingimustele laste täisealiseks saamise tõttu, on tal võimalik valida kas liikmestaatuse jätkamine läbi olemasolevate liikmepakettide või oma liikmestaatuse ümbervormistamine toetajaliikmeks vastavalt Ühingu juhtorganite otsustele.

8. Ühest leibkonnast saab Ühingu liikmeks olla ainult üks (1) isik, kes esindab Ühingus kogu leibkonna huve.
9. Ühingu liikmeks astumiseks esitatakse Ühingu juhatusele avaldus ja muud nõutavad dokumendid. Liikmeks või liikmekandidaadiks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus alates kõikide vajalike dokumentide esitamisest või avaldaja mittenõustumisel juhatuse keelduva otsusega järgmine üldkoosolek.
10. Uue liikme kõik õigused ja kohustused tekivad pärast juhatuse või üldkoosoleku otsust ja liikmeks astumise tasude laekumist ühingu kontole. Liikmete ja tasude arvestust peab juhatus. Ühingu poolt pakutavate teenuste kasutamiseks ei pea olema ühingu liige. Ühingul võib olla ka taotlejaliikmeid või liikmekandidaate. Liikmeks vastuvõtmise ja teenuste osutamise kord erinevatesse liikmepakettidesse kuuluvatele liikmetele ning liikmemaksu suurused kehtestatakse juhatuse otsusega.
11. Ühingust välja astumiseks esitab liige juhatusele avalduse, mis rahuldatakse vähemalt ühe kuu jooksul. Liikmelisus lõpeb avalduse esitamise kuupäevaga. Väljaastunud liige on kohustatud tasuma oma võlad Ühingu ees.
12. Liikme võib ühingust välja arvata juhatus vähemalt 2/3 poolthäälega, kui liige ei järgi Ühingu eetikakoodeksit, ei ole Ühingule lojaalne, kahjustab Ühingu tegevust või on loonud oma
tegevuse/tegevusetusega ohu kahju tekkimiseks, või ei tasu liikmemaksu.
13. Ühingu liikmete õigused ja kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast, üldkoosoleku ja juhatuse otsustest ning muudest organisatsioonis kehtestatud dokumentidest.

1. Ühingu juhatusel on õigus kehtestada liikmemaksu tasumisel erandeid ning ajutisi vabastusi tähtajaga kuni 1 aasta.
2. Ühingu juhatusel on õigus kehtestada liikmeks astumise täiendavad sisulised ja vorminõuded ning ette näha kandidaatliikme staatus ja liikmeks saamiseks vajalikud soovitused ning kandidaatliikme liikmetasu määrad.
3. Liikmetasude suurust võib muuta juhatus üldkoosoleku otsuste alusel ning muudatused liikmetasudes kinnitatakse üldkoosolekul koos majandusaasta aruande või eelarve kinnitamisega.

LIIKMETE ÕIGUSED
14. Ühingu liikmel on õigus:

1. Osaleda üldkoosolekul;
2. Valida ja olla valitud Ühingu juhtimis- ja järelevalveorganitesse;
3. Saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
4. Taotleda Ühingult abi;
5. Astuda Ühingust välja.

LIIKMETE KOHUSTUSED
15. Ühingu liikmel on kohustus:

1. Täita Ühingu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
2. Tasuda igakuiselt liikmemaksu ja muid tasusid ning täita muid kohustusi vastavalt kehtestatud korrale;
3. Hoida ja kasutada säästlikult Ühingu vara;
4. Hüvitada Ühingule tekitatud kahju;
5. Ühingu liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluste alustamist või lõpetamist.

JUHTIMINE
16. Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal liikmesperel on üks hääl.
17. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või ühingu muu organi pädevusse, sh:

1. ühingu eesmärgi või põhikirja muutmine;
2. juhatuse esimehe valimine;
3. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
4. sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kinnitamine;
5. majandusaasta aruande, eelarve ja arengukava või selle muutmise kinnitamine.

18. Üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas või vastavalt vajadusele. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette e-posti teel.

1. Üldkoosolek võib toimuda kas osaliselt või täielikult elektroonilise koosolekuna kasutades selleks kahepoolset sidet võimaldavat turvalist kanalit.
2. Üldkoosolek ja otsuste vastuvõtmine võib toimuda ka posti või elektronposti teel ilma koosolekut kokku kutsumata. Otsuste vastuvõtmisel peavad osalema vähemalt 20% kõikidest liikmetest.
3. Elektroonilise koosoleku toimumisel võidakse kasutada koosolekul osalemiseks elektroonilist registreerimislehte (osalejate nimekirja) või liikme elektrooniliselt antud kinnitusi üldkoosolekul osalemise kohta. Elektrooniline registreerimisleht võib olla avatud ka enne üldkoosoleku päeva.
4. Häälte lugemise otsuste vastuvõtmisel korraldab elektroonilise üldkoosoleku puhul juhatus. Võimalusel elektrooniline koosolek salvestatakse.

19. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb vähemalt 20% üldkoosolekul osalema õigustatud liikmetest. Üldkoosolekul on osalema õigustatud need liikmed, kes on Ühingu liikmed üldkoosoleku kutse väljasaatmise päevale eelneva päeva seisuga.

1. Liige võib volitada teist liiget ennast üldkoosolekul esindama. Sellisel juhul vormistatakse vastav kirjalik volitus. Volitus ja nende arv lisatakse elektroonilisse osalejate nimekirja või tuuakse ära eraldiseisvas kinnituses üldkoosolekul osalemise kohta.
2. Üldkoosolekul osalev Ühingu liige ei või volituste alusel üldkoosolekul esindada rohkem kui 10% kõikidest ühingu hääleõiguslikest liikmetest. Sellisel juhul jäävad kehtima ajaliselt varem antud volitused.

20. Juhul, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, võib juhatus kutsuda kokku korduskoosoleku, teatades sellest 7 päeva ette e-posti teel. Korduskoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata seal osalevate liikmete arvust.
21. Üldkoosolek valib juhatuse esimehe ja juhatuse liikmed ning revisjonikomisjoni Ühingu liikmete seast kolmeks aastaks. Juhatusse kuulub 3–5 liiget, revisjonikomisjoni 1-3 liiget, täpse suuruse määrab üldkoosolek iga koosseisu valimisel.

NÕUKODA
22. Ühingu juures võib nõuandva organina tegutseda nõukoda, mis koosneb 5-st kuni 15 liikmest. Nõukoja liikmed valitakse ühiskondlikult aktiivsete ning laitmatu renomeega isikute seast, kes oma tegudega toetavad lasterikaste perede head mainet ja jagavad ühingu eesmärke. Nõukoja liikmed valib ja kutsub ühingu töös osalema juhatus. Ühingu liikmed võivad esitada ettepanekuid nõukoja liikmete määramiseks.
23. Nõukoda annab oma seisukohad ühingu strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja täitmiseks ning toetab ühingut oma tegevusega. Nõukoda annab juhatusele soovitusi ühingu tegevuse juhtimisel.
24. Nõukoja koosolekud kutsub kokku juhatus vähemalt kord aastas. Juhatuse liikmed võivad osaleda nõukoja töös.

JUHATUS
25. Juhatus on ühingu juhtorgan, kuhu kuulub juhatuse esimees ja 2-4 üldkoosoleku poolt 3 (kolmeks) aastaks ühingu liikmete seast valitud isikut.
26. Juhatus peab juhtimisel lähtuma seadusest, põhikirjast ja üldkoosoleku kinnitatud eelarvest, arengukavast ning teistest strateegilistest dokumentidest. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
27. Juhatus esitab üldkoosolekule ja nõukogule ülevaate Ühingu tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teavitab koheselt Ühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Ühingu igapäevategevust mõjutavatest olulistest asjaoludest.
28. Ühingut esindavad vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt.
29. Juhatuse esimehe pädevuses on juhatuse koosolekute kokku kutsumine ja juhatamine.
30. Juhatuse esimehe puudumisel valib juhatus enda hulgast koosoleku juhataja.
31. Juhatus teeb otsuseid koosolekutel või koosolekut kokku kutsumata kirjalikult/elektrooniliselt. Juhatuse töövormiks võib olla nii osaliselt kui ka täielikult reaalajas interneti vahendusel toimuv, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil toimuv arutelu. Koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku kokkukutsumise võivad algatada juhatuse liikmed, kui selle poolt on vähemalt pool juhatuse koosseisust.
32. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool juhatuse koosseisust.
33. Juhatuse otsused langetatakse üldjuhul konsensusega või selle mittesaavutamisel lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhatuse esimehe hääl. Vajadusel koosolekud protokollitakse.
34. Juhatuse pädevuses on:

1. Ühingu igapäevase töö korraldamine, sealhulgas liikmetele osutatavate teenuste või programmides ja projektides osalemise tingimuste määramine;
2. täiendavate organite ja töögruppide moodustamine Ühingu eesmärkide saavutamiseks;
3. raamatupidamise ja arhiveerimise korraldamine;
4. väljaspool Ühingu liikmeskonda eri (nt suurtoetaja- või auliikme) staatuste kehtestamine isikutele, kellele ei kohaldu seadusest ja põhikirjast tulenevad Ühingu liikmete õigused ja kohustused;
5. Ühingu tegevuse kohta tulnud protestide lahendamine.
6. Juhatuse liikme konkreetne vastutusvaldkond ning volituste piiride määramine.
7. Ühingu liikmelisus teistes ühingutes ning teiste ühingute asutamine. Juhtimisfunktsiooni teostamine teistes ühingutes ja vastavate koostöölepingute sõlmimine ning muuhulgas ka seotud rahaliste suhete korraldamine.

35. Juhatuse või revisjonikomisjoni liikme või võib enne volituste lõppemist tagasi kutsuda üldkoosolek igal ajal ja mistahes põhjusel, muuhulgas juhul, kui:

1. tema tegevus on vastuolus Ühingu eetikakoodeksi või heade kommetega;
2. tema tegevus kahjustab Ühingu tegevust ja head nime või tema tegevuse/tegevusetusega on loodud oht sellise kahju tekkimiseks;
3. isiku isikuomadused, tervis, teadmised, oskused või võimed ei võimalda tal täita juhatuse, revisjonikomisjoni või volinike koosoleku liikme ülesandeid;
4. Isik ei täida või on rikkunud seaduses, põhikirjas või lepingus sätestatud kohustusi (sh hoolsus-, lojaalsus-ning konfidentsiaalsuskohustust).
5. Juhatuse või revisjonikomisjoni liikme volitused lõppevad automaatselt hetkel, mil isik on üldkoosoleku otsusega Ühingust välja arvatud.
6. Juhatuse ja/või revisjonikomisjoni liikme tagasi astumisel või tagasi kutsumisel asendusliikmeid ei valita ning vastav organ jätkab tööd vähendatud koosseisus kuni üldkoosoleku toimumiseni. Juhatuse esimehe tagasiastumisel kutsutakse koheselt kokku üldkoosolek, mille päevakorras on uue juhatuse esimehe valimine.

LÕPPSÄTTED
36. Likvideerimisel alles jäänud Ühingu vara antakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühenduste, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjas olevale või avalikõiguslikule juriidilisele isikule.